See elav huvi ja vastukaja, mis mu Ukraina-teemalistele kirjutistele osaks on saanud, on ühtaegu nii rõõmustav kui ootamatu. Samas on palutud viiteid allikatele ning soovitusi lisalugemiseks. Tõepoolest, need mu postitused ei ole mõeldud akadeemiliste tekstidena, ajakirjanduslike artiklite või esseedena. Selleks vajaksid nad märksa suuremat detailsust ja tõsisemat toimetamist, samuti allikaviiteid. Need kirjatükid on sündinud sõjaaja oludes, pakilisest vajadusest aidata neil, kel Ukraina-kogemus puudub, saada paremat ettekujutust, mis on õigupoolest Ukraina. Rahulikumate aegade saabudes on võimalik ja tulebki minna süvitsi. Siiski otsustasin panna kõikidele Ukraina ajaloo huvilistele kokku esmase nimestiku mõningatest Ukraina ajaloo peamistest allikatest ja autoritest – eeldusel, et kõik need oleksid elektrooniliselt kättesaadavad. Õnneks ei ole esinduslikust materjalist muudust – Ukraina ajaloolased ja Ukraina riik on viimase 20-25 aasta jooksul muljetavaldavalt panustanud, et teha oma ajalugu kättesaadavaks kõikidele huvilistele. Erinevad e-arhiivid ja e-raamatukogud, kõikvõimalikku digitaalset allikmaterjali (sh pdf- formaadis allalaaditavate raamatute-ajakirjade näol) koondavad veebiväravad – see on midagi sellist, millest meil Eestis oleks palju õppida.
Tõsi, kogu see aukartustäratav materjal on valdavalt ukraina, vähem vene, inglise ja saksa keeles. Sellega peab iga Ukraina ajaloo huviline arvestama. Siiski leidub ka Lääne keeltes representatiivset kirjandust, mida julgesti soovitada. Eesti keeles seni kahjuks mitte. 2018. aastal tõlkena ilmunud Soome ajaloolase Johannes Remy „Ukraina ajalugu“ on küll tänuväärne katse esitada sootuks teistsugune, rohkem Ukraina-keskne ja vähem impeeriumimeelne narratiiv, kuid paljudele küsimustele jäävad selles raamatus vastused siiski leidmata. Millest tasuks alustada Ukraina ajalooga tutvumist? Esmalt soovitan ma 2015. aastal inglise keeles ilmunud ja 2016 ukraina keelde tõlgitud Serhii Plohhi suurepärast raamatut „ Euroopa värav“ (The Gates of Europe, Брама Європи), mis võtab haaravalt ning viimaste teadmiste valguses kokku kogu Ukraina ajaloo alates vanimatest aegadest ja lõpetades 2014. aasta revolutsiooniga. Raamat on kirjutatud eeskätt Lääne lugejat silmas pidades, kuid leidis äärmiselt positiivset vastukaja ka Ukrainas. Serhii Plohhii (s 1957) on tänapäeva Ukraina juhtivaid ajaloolasi, kes viimased 30 aastat on töötanud peamiselt Põhja-Ameerika ülikoolides. Piiride avanedes sai temast 1991 Alberta ülikooli õppejõud Kanadas, alates 2007. aastast on prof. Plohhii Harvardi ülikooli Ukraina ajaloo professor. Lisaks juhib ta 2013. aastast Harvardi Ukraina Uuringute Instituuti (Harvard Ukrainian Research Institute). Siin on lingid raamatu inglisekeelsele ja ukrainakeelsele versioonile, mõlemad on kättesaadavad pdf-versioonidena: https://shron3.chtyvo.org.ua/Plokhii_Serhii/The_Gates_of_Europe__A_History_of_Ukraine_anhl.pdf https://shron3.chtyvo.org.ua/Plokhii_Serhii/Brama_Yevropy_Istoriia_Ukrainy_vid_skifskykh_voien_do_nezalezhnosti.pdf Teise autoriteetse ülevaateteosena tasub kindlasti lugeda kahe autori, Natalja Jakovenko ja Jaroslav Hrõtsaki kaheköitelist „Ukraina ajaloo ülevaadet“ (Нарис історії України), mis ilmus esmakordselt sajandivahetusel ning millest nüüdseks on ilmunud kolm trükki. Tõsi, raamat on saadaval vaid ukrainakeelsena, siin on lingid nii elektroonilisele kui allalaaditavale pdf-versioonile: http://history.franko.lviv.ua/yak_content.htm http://history.franko.lviv.ua/gryc_content.htm http://history.franko.lviv.ua/ Natalja Jakovenko (s 1942) on Ukraina ajalooteaduse grand old lady. 1992. aastal asus ta juhtima Ukraina vanima ülikooli, 1615 asutatud ning 1991 taastatud Kiievi-Mohyla Akadeemia ajalooteaduskonda ning õppejõuna töötab prof. Jakovenko seal tänaseni. Tema peamine uurimissuund hõlmab varauusaegse (XVI-XVIII sajandi) Ukraina ajalugu, samuti on ta tunnustatud latinist. Ukrainas on suurt vastukaja pälvinud tema säravad monograafiad „Paralleelmaailm“ (Паралельний світ, 2002) ja „Identiteedi peeglid“ (Дзеркала ідентичності, 2012), mis käsitlevad ukraina indentiteedi kujunemislugu, samuti varamodernse Rzeczpospolita, sh Ukraina ideedeajalugu. Viidatud ülevaateteose I osa, mis hõlmab Ukraina ajalugu kuni XVIII sajandi lõpuni, on tema kirjutatud. Jaroslav Hrõtsak (s 1960) on Lvivis asuva Ukraina Katoliku Ülikooli ajalooprofessor, samuti töötab ta Lvivi Ivan Franko Ülikooli ajaloo instituudi direktorina. Tema tiitlite nimekiri on pikk – muuhulgas on ta teadusliku ajakirja Ukraine Modern peatoimetaja, Harvardi Ukraina Uuringute Instituudi kolleegiumi liige ja Kiievi-Mohyla Akadeemia auprofessor. Eeskätt hõlmavad tema tööd Ukraina poliitilist ajalugu XIX-XX sajandil ning ukraina moodsa natsiooni kujunemist. Tema koostatud on ülevaateteose II osa (Ukraina XVIII sajandi lõpust kuni tänapäevani). Välisukraina ajaloolastest tasuks esile tõsta Orest Subtelnõi ja Zenon Kuhuti nime. Krakowis ukraina peres sündinud Orest Subtelnõi (1941-2016), Harvardi ülikooli vilistlane, töötas üle 30 aasta (1982-2015) Toronto Yorki ülikooli ajaloo ja politoloogia osakonna professorina. Põhjapanevaks sai tema 1988. aastal Torontos ilmunud Ukraina ajalugu (Ukraine: A History), mis tõlgiti 1991 ka ukraina keelde ja osutus ülimenukaks. See oli esimene imperialistlikust ja marksistlikust narratiivist vaba Ukraina ajaloo käsitlus, mis jõudis noil vabanemisaastail Ukraina lugejateni. Peagi järgnesid sellele juba kodu-Ukraina ajaloolaste tööd. Subtelnõi teose viimane, täiendatud trükk ilmus aastal 2009. Zenon Kohut (s 1944) on Kanada Alberta ülikooli emeriitprofessor, pikka aega töötas ta Alberta ülikooli Ukraina Uuringute Instituudis. Prof. Kohuti spetsialiteet on Ukraina kasakkonna ajalugu, laiemalt Ukraina XVII-XIX sajandil. Lääne ajaloolaste seas ei ole neid, kes oleksid spetsialiseerunud just Ukraina ajaloole, kuigi palju. Eesti ajaloohuvilistele on kindlasti tuttav Timothy Snyderi (s 1969) nimi ja raamatud. Yale’i ülikooli ajalooprofessorina on Timothy Snyderi peamiseks uurimissuunaks Ida-Euroopa ajalugu XX sajandil, totalitaarsed režiimid ja holokaust. Eesti keeleski on 2011. aastal ilmunud tema „Veremaad: Euroopa Hitleri ja Stalini vahel“ (Bloodlands: Europe Between Hitler And Stalin, 2010), mis käsitleb muuhulgas Ukraina ajalugu noil süngeil aastail. Aga mainida tasub kindlasti ka prof. Snyderi 2003. aastal ilmunud raamatut „The Reconstruction of Nations: Poland, Ukraine, Lithuania, Belarus, 1569–1999“, mis hõlmab, nagu pealkirigi ütleb, nende tihedalt seotud maade ja rahvaste ühist ajalugu nelja sajandi jooksul. Inglisekeelsetest autoritest on eraldi Ukrainaga tegelnud ka Andrew Wilson (s 1961), Londoni Ülikooli Kolledži (University College London) Ukraina uuringute professor. Tema raamatutest väärib ära märkimist „Ukrainlased: ootamatu rahvus“ (Ukrainians: Unexpected Nation), mis ilmus aastal 2000. See teos iseloomustab hästi, nagu pealkirigi viitab, Läänes levinud vaadet Ukrainale ja ukrainlastele. Saksa keele valdajaile soovitan kindlasti Šveitsist pärit ajaloolase Andreas Kappeleri (s 1943) töid. Viini ülikooli Ida-Euroopa ajaloo emeriitprofessor Andreas Kappeler oli esimene saksa keeleruumi ajaloolane, kes alustas 1980. aastatel süvitsi Ukraina ajaloo uurimist. Viini ülikooli õppejõuna pühendus ta iseäranis kunagi Austria-Ungari koosseisu kuulunud Galiitsia ukrainlaste ajaloole, kuid ajapikku asus käsitlema ka idapoolset Ukrainat. 1996 sai prof Kappeler Ukraina Teadiste Akadeemia liikmeks. Populaarne on tema „Väike Ukraina ajalugu“ (Kleine Geschichte der Ukraine), mis ilmus esmakordselt Münchenis 1994, viimatise trükina aastal 2019. Vene ajaloolastest, keda tõsiselt võtta, tuleb kindlasti nimetada Tatjana Tairova-Jakovleva (s 1967) nime. Peterburi ülikooli ajaloo instituudi professorina on prof Jakovleva põhiline uurimissuund Ukraina ajalugu XVI-XVIII sajandil – tol kuulsusrikkal kasakaajastul. Ta on ilmselt parim hetman Ivan Mazepa tundja, kirjutanud nii viimasest kui teistest Ukraina hetmanitest rohkeid monograafiaid. Samuti on ta käsitlenud Leedu ja Valgevene ajalugu varauusajal. Pole tarvis rõhutada, et imperialistlikel ega panslavistlikel ideedel ei ole tema töödes kohta; Ukraina kolleegide seas on tema teosed kõrgelt hinnatud. Nimekiri Ukraina autoritest, keda erihuviga uurijaile veel soovitada, on muidugi pikk. Oleksandr Saltovski, Valeri Smolõi, Tarass Tšuhlib, Stepan Pivtorak, Viktor Horobets, Vitali Štšerbak, Juri Mõtsõk, Olena Apanovõtš, Ivan Lõsnjak-Rudnõtski, Kõrõl Haluško – need on vaid mõned nimed, kuid arusaadavat ei ütle need akadeemilise ettevalmistuseta Eesti lugejale kuigivõrd. Nii nimetatud kui paljude teiste ajaloolaste töid, samuti erinevaid temaatilisi uurimusi, artikleid ja kaardimaterjali võib leida andmebaasidest, mille lingid järgnevalt siia lisan. Ukraina TA Ajaloo instituudi väljaandena Ukraina ajaloo elektrooniline entsüklopeedia (saab otsida nii märksõnaliselt kui lugeda köidete kaupa, kättesaadav mitmes keeles): http://resource.history.org.ua/cgi-bin/eiu/history.exe?C21COM=F&I21DBN=EIU&P21DBN=EIU Ukraina TA Ajaloo instituudi elektrooniline raamatukogu, väga palju allalaetavat ajalookirjandust mitmes keeles: http://resource.history.org.ua/cgi-bin/eiu/history.exe?C21COM=S&I21DBN=ELIB&P21DBN=ELIB&S21FMT=brief_elib&S21ALL=(%3C.%3EIHU%3D!%3C.%3E)&S21SRW=dp&S21SRD=DOWN&S21STN=1&S21REF=15&S21CNR=10 Ukraina TA Ajaloo instituudi ajalooliste kaartide kogu: http://resource.history.org.ua/cgi-bin/eiu/history.exe?S21CNR=20&S21STN=1&S21REF=2&C21COM=S&I21DBN=ELIB&P21DBN=ELIB&S21All=%3C.%3ECAT=14%3C.%3E&S21FMT=brief_eiu&S21SRW=dp&S21SRD=DOWN Ukraina-teemaline internetientsüklopeedia inglise keeles (saab valida ka valdkondlikke artikleid – n. History, Land, People jne): http://www.encyclopediaofukraine.com/default.asp Inglisekeelne Ukraina ajaloo portaal (mh sisaldab põhjalikke inglisekeelseid e-artikleid Ukraina XX ajaloost, Ukrainast II maailmasõja ajal jpm): http://infoukes.com/history/ Ukraina ajaloo kronoloogia (inglise keeles ja võrdluses naabermaadega): http://www.brama.com/ukraine/history/ Ukraina elektrooniline raamatukogu (väga palju erialast kirjandust nii uuemast kui vanemast ajast, tõsi, enamasti ukraina keeles): http://exlibris.org.ua/ Veel üks e-raamatukogu, mitmes keeles saadavad pdf-raamatud: https://chtyvo.org.ua/genre/istorychna/books/ Ajalooallikate portaal, mis sisaldab nii üldkäsitlusi, monograafiaid, artikleid kui kaardimaterjali, aga ka esmaallikaid peamiselt Ukraina vanemast ajaloost (IX-XVIII sajand): http://litopys.org.ua/ 2014 paljude Ukraina ajaloolaste poolt kodanikualgatusena loodud ajalooportaal LIKBEZ, mis koondab elektroonilisi artikleid/uurimusi spetsiifilistel teemadel: http://likbez.org.ua/ua/information-source/historical-studies Sama portaali vanu kaarte käsitlev osa: http://likbez.org.ua/ua/information-source/maps Veel ajaloolisi kaarte Kesk- ja Ida-Euroopa kohta: http://likbez.org.ua/ua/information-source/kartyi-tsentralno-vostochnoy-evropyi Muidugi mõista ei ole see nimekiri kaugeltki lõplik. Ja arusaadavalt võib kõiges viidatus orienteerumine käia algajale Ukraina ajaloo huvilisele esialgu üle jõu. Kuid tähtsaim ongi huvi ja soov selle maa ja rahva rikast ajalugu mõista. Kõik muu tuleb peagi. Comments are closed.
|
Arhiiv |